1. GAZDA elektroodne katel;
2. Kuulkraan;
3. Tsirkulatsioonipump;
4. Filter;
5. Väljalaskeventiil;
6. Paisupaak;
7. Automaatika;
8. Õhuventiil;
9. Kolmeteeventiil;
10. Põrandakütte automaatika;
11. Põrandaküttekontuur.
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem radiaatoritega + põrandaküttega
Soojustatud põranda pindala ei tohiks ületada 30% kogu köetavast alast:
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem tõusutoruga
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem tõusutoruga:
1. GAZDA elektroodne katel;
2. Kuulkraan;
3. Tsirkulatsioonipump;
4. Filter;
5. Väljalaskeventiil;
6. Paisupaak;
7. Automaatika;
8. Õhuventiil.
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem (põhimõte)
1. GAZDA elektroodne katel;
2. Kuulkraan;
3. Tsirkulatsioonipump;
4. Filter;
5. Väljalaskeventiil;
6. Paisupaak;
7. Automaatika;
8. Õhuventiil.
GAZDA elektroodse katla põhimõtteskeem:
GAZDA elektroodse katla paralleelühenduse skeem:
GAZDA elektroodse katla paralleelühenduse skeem
1. GAZDA elektroodne katel;
2. Kuulkraan;
3. Tsirkulatsioonipump;
4. Filter;
5. Väljalaskeventiil;
6. Paisupaak;
7. Automaatika;
8. Õhuventiil;
9. Muu soojusallikas (gaasi-, õli- või tahkekütuse katel)
GAZDA elektroodse katla jadaühenduse skeem
Jadaühenduse skeem on hea, kuna see võimaldab kasutada tahkekütuse katelt (või gaasikatelt) ja elektroodset katelt samaaegselt (või kordamööda). Nagu skeemilt näha, tuleb vesi pärast kütmist elektroodsest katlast tagasitorusse (elektroodse katla pumba abil). Ja alles seejärel otse kütmissüsteemi. Sellisel juhul ei paigalda me täiendavat tsirkulatsioonipumpa. Sama kehtib paisupaagi ja ohutusgrupi kohta. Ka neid ei ole vaja osta ega paigaldada, kuna need on juba elektroodse katla sees. Sinine toru, mis läheb ümber elektroodse katla, on mõeldud elektroodse katla avariiliseks väljalülitamiseks ja seejärel demonteerimiseks, et süsteem saaks jätkata tööd gaasi- (tahkekütuse) katlaga.
Erinevus paralleelühendusest seisneb selles, et on võimalik mitte lülitada ühte katelt ümber. Paralleelühenduse puhul, kuni gaasikatel ei ole ümber lülitatud, ringleb kuum vesi elektroodses katlas väikeses ringis: gaasikatlast elektrikatlasse jne.
Tööstsenaarium on järgmine:
Te seate gaasikatlal veetemperatuuri – näiteks 50 kraadi. Ja elektroodsel katlal – 55 kraadi ja rohkem, kuid ainult öösel. Kui saabub öö, "mõistab" elektroodne katel, et temperatuur on madalam kui nõutud, seega lülitub see sisse ja tõstab jahutusvedeliku temperatuuri 55 kraadini. See hoiab temperatuuri hommikuni ja seejärel alandab temperatuuri (näiteks) 20 kraadini. Kogu selle aja pumpas gaasikatel läbi enda vett tsirkulatsioonipumbaga, "arvates", et see on tema teene, et vesi ei jahtu ja et gaasipõletid ei ole sisse lülitatud. Hommikul näeb gaasikatel, et temperatuur langes seatud 50 kraadini, ja annab gaasipõletitele käsu sisse lülituda. See stsenaarium on ideaalne intervall-arvestiga. Sel juhul on majanduslik efekt märgatav.
Tahkekütuse katlad on kasutamisel veelgi lihtsamad. Temperatuuri seadmine ei ole vajalik, kuna seda reguleeritakse puidu või kivisöe põletamise ajal (välja arvatud kaasaegsed tahkekütuse katlad õhusiibri reguleerimisega). Lihtsalt öeldes töötab tahkekütuse katel niikaua, kuni põleb puit või süsi. Kui puit on ära põlenud, lülitub sisse elektroodne katel.
Sellel skeemil on üks miinus. Absoluutselt kõik kaheahelalised gaasikatlad töötavad järgmise põhimõtte järgi: kui panete kraanist kuuma vee jooksma käte või nõude pesemiseks, peatab gaasikatel tsirkulatsioonipumba töö. Kütmissüsteemi vookanal lakkab töötamast. Elektroodne katel jätkab jahutusvedeliku kütmist, kuid ainult seestpoolt. Teoreetiliselt peaks aktiveeruma elektroodsesse katlasse paigaldatud vee termoregulaator. Kuid tehnilistel põhjustel ei pruugi see juhtuda. Igal juhul on see variant võimalik. Mis siis juhtub? Süsteemi rõhk hüppab ja liigne vesi hakkab välja voolama gaasikatla ohutusventiilist. Igal juhul ei ole see hea.
Parem on mitte avada kuuma vett, kui elektroodne katel töötab. Kuid see on kaheahelaliste gaasikatelde puhul. Ühe ahelaga ja tahkekütuse katelde puhul seda ei juhtu, kuna puudub teine kuuma vee ahel.
Elektroodse katla käivitamiseks põrandaküttepaigalduses on vajalik vesi valmistada ette järgmisel viisil:
Käivitage süsteem ja mõõtke voolu tagasitemperatuuril 40 C
Katel Tippvool 40 °C juures
2 kW – 10 А
3 kW – 13 А
5 kW – 25 А
6 kW – 28 А
9 kW-220 V – 40 А
9 kW-380 V – 16 А
15 кW – 25 А
25 кW – 40 А
Kui tagasitemperatuuril 40 kraadi vool ei vasta tabelis toodud parameetritele,
toimige järgmiselt:
1. Kui vool on väiksem - tuleb järk-järgult lisada soolalahust (see vähendab vedeliku elektritakistust). Esimene etapp - mitte rohkem kui 1 teelusikatäis 100 liitri vee kohta. Kui 4 tunni pärast vool suureneb veidi, tuleb korrata esimest etappi.
2. Kui vool on suurem - lisage destilleeritud vett (see suurendab vedeliku elektritakistust). Kui vesi on ette valmistatud, tuleb katla väljundil (andur nr 2) vee temperatuur vähendada 40 kraadini.
ETTEVAATUST!!!
Elektroodkatelde kasutamisel põrandakütteks suureneb elektrienergia tarbimine oluliselt.
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem koos põrandaküttega
1. GAZDA elektroodne katel;
2. Kuulkraan;
3. Tsirkulatsioonipump;
4. Filter;
5. Väljalaskeventiil;
6. Paisupaak;
7. Automaatika;
8. Õhuventiil;
9. Möödaviigutoru;
10. Põrandaküttekontuur;
11. Kontuurimootor;
12. Ruumitermostaat.
GAZDA elektroodse katla ühendusskeem koos põrandaküttega: